Glasgow ülikool, mis on asutatud 1451. aastal, on ingliskeelses maailmas neljas vanim ülikool ja seda on nimetatud Šotimaa Aasta ülikooliks 2018 . Glasgow on koht, mis inspireerib ambitsioonikaid inimesi edu saavutamiseks. Koht, kus küsivad mõtted saavad oma ideid arendada. Koht, kus inimesed teevad avastusi, mis muudavad maailma.
Glasgowi ülikooli vilistlaste hulka kuulub majanduse isa Adam Smith ja tema auks on nimetatud Adam Smithi ärikool. Meie eesmärk on jälgida tema pärandit ja luua maailmast muutuvaid lõpetajaid, kes avaldavad positiivset mõju kultuurile ja ühiskonnale.
Aitame muuta organisatsioone ja karjääri. Meie äri on luua inspireerivaid juhte, teadlasi ja spetsialiste, kelle teadusuuringutel ja suhetel tööstusega on tõeline mõju, mõjutades organisatsioone kogu maailmas arenedes ja kasvades.
Koolil on akrediteerimise kolmekordne kroon ja see on akrediteeritud ühingu edasiseks ärikoolide koolitamiseks (AACSB International), Euroopa kvaliteedi parandamise süsteem (EQUIS) ja Glasgowi MBA on akrediteeritud magistrikraadide assotsiatsiooni (AMBA) assotsiatsioonis .
Miks just Adam Smithi ärikool?
Adam Smith on kogu maailmas tunnustatud Šotimaa valgustusajast ja majandusvaldkonnast ühe mõjukaima tegelasena. Ärikooli nimetamine tema auks tähistab tema tihedaid sidemeid ülikooliga ja tugevdab ülikooli rahvusvahelist mainet.
Valgustatud, kihlunud ja ettevõtlik
Tegeledes multidistsiplinaarse ja uurimistööga juhendatud õppega, tekitame meie õpilastes isu kriitilise uurimise ja õppimise järele. Samuti julgustame 21. sajandi lõpetanutele atribuutide ja oskuste arendamist, mida teavitab tööalane konkurentsivõime ja tööhõive tegevuskava. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadusuuringud, mis teavitavad akadeemilisi ringkondi, poliitikat ja praktikat, suunavad Adam Smithi ärikooli edasi; selle levitamine teavitab õpetamist, kujundab meie kultuuri ja avaldab mõju, edendades samal ajal Šoti valgustumise ja ettevõtluse traditsioone.
Glasgow ülikooli ärikool arendab kiiresti oma missiooni olla rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud nii õpetamise tipptasemel kui ka kõrgekvaliteediliste teadusuuringute osas. Meie seos sellise silmapaistva teadlasega eristab ülikooli ja ärikooli ning näitab meie interdistsiplinaarset lähenemist äridistsipliinidele.
Adam Smith ja Glasgow ülikool
Smith kirjeldas oma aega Glasgow's järgmiselt: "vaieldamatult kõige kasulikum ja seetõttu minu elu kõige õnnelikum ja auväärsem periood."
Adam Smith sündis 1723. aastal Kirkcaldy's. Ta astus Glasgowi ülikooli 1737. aastal neljateistkümne varajases vanuses, kuid see polnud sugugi ebatavaline. Ta naasis ülikooli, esmalt loogikaprofessorina 1751. aastal ja seejärel aasta hiljem moraalifilosoofia professorina, ametikoha, mida ta pidas kuni akadeemilisest elust lahkumiseni 1764. aastal, et saada noorema Buccleuchi hertsogi kasumit pakkuv juhendaja / kaaslase ametikoht .
See polnud tema lõplik ühing, sest 1787. aastal valiti ta ülikooli rektoriks ja meenutas oma tänukirjas, et mäletab oma ametiaegu "kaugelt kõige kasulikumana ning seetõttu minu vaieldamatult kõige õnnelikumana ja auväärsemalt elu. ' Lisaks filosoofia ja kohtupraktika kursustele arutles ta ka ajaloo, kirjanduse ja keele teemal ning avaldas esseesid keele ja astronoomia ajaloo kohta. Kuid tema Glasgow-aastate silmapaistvaim toode on tema teine suur raamat, moraalsete tunnete teooria, mis ilmus 1759. aastal.
Kogu Smithi töö on sügavalt moraalifilosoofias levinud. Tõepoolest, lihtne tõsiasi, et ulatuslikke parandusi sisaldava moraalsete sentimentide teooria lõplik väljaanne ilmus 1790. aastal, tema surma aastal, seisneb selles, et Smithi pühendumus moraalsele vaatepunktile püsis lisaks ajalehe The Wealth of Nations väljaandmisele ja sellest väljaspool . .
Adam Smithi pärand
Smith on vastane katsetele suunata “turgu”, kuid tegelikult ta on sellele vastu, kui ta üritab suunata üksikisiku tegevusi, nende “loomulikku vabadust” otsida oma eesmärke omal moel. See on iseenesest nn moraalne seisukoht ja Smith ei jäta seda vaatenurka kunagi maha. Seetõttu märgib ta, et tööjaotus pahatahtliku tahtmatu tagajärjena muudab töötaja rumalaks ja võhiklikuks. Selle parandamiseks toetab ta riiklikult toetatavat põhikoolisüsteemi. Sarnaselt võib valitsus reguleerida asutusi (sealhulgas panku) avalikes huvides.
Populaarse maine Smith on “kapitalismi isa” , “turujõudude” pooldaja ja usklikesse, mida nimetatakse “nähtamatuks käeks” optimaalsete majanduslike tulemuste saavutamiseks. Kuid kui me tegelikult Smithi lugesime, võib neid atribuute pidada ulatuslikuks lihtsustuseks. Kui küsida, mida oleks Smith teinud “väärtpaberistatud laenupakkidest” , “mürgistest võlgadest” jms, siis oleks tema vastus kindlasti olnud, et need tavad olid vastuolus sellega, mida ta üritas õpetada. Tema kõikehõlmav mure moraalifilosoofia pärast, mis muudaks ta tänapäevase majanduse juhtimise suhtes kriitiliseks. Kui ta oleks “kapitalismi isa”, oleks ta pettunud lapsevanem.
Smith on terviklik mõtleja. Tema nägemuse majanduslik komponent on ainult üks paljudest ja see oli kootud tema mõtte kogu kangasse. Smith polnud mitte ainult esimene majandusteadlane, ta oli ka peen ja arvestatav filosoof, informeeritud ja kogenud ajaloolane, tähelepanelik ja mõistv sotsioloog ning tähelepanelik kultuurianalüütik. Lühidalt, ta pakub vaade maailmale ja inimkäitumisele selle sees, mis on rikas ja keeruline.
-Christopher J Berry, poliitilise teooria professor (emeriit)
Programmide õpetamise keel:
- Inglise